Uuring “Ida-Viru iduettevõtluse ökosüsteem tagasi- ja edasivaates”

Startup Estonia viis ellu kolmeaastase Ida-Virumaa pilootprogrammi, mis kaasas 23 organisatsiooni, sealhulgas 14 püsivat teenusepakkujat ja 8 kohalikku tugiorganisatsiooni. See programm kaasas aktiivselt kohalikke partnereid ja meelitas ligi 21 000 inimest üritustele ja programmidesse, mis näitab kasvavat huvi iduettevõtluse vastu Ida-Virumaal. Kuigi soovitud sihitase oli 1-3 uut startuppi, registreeriti Ida-Virumaal 2022. aasta märtsiks kokku 14 startuppi, mis viitab iduettevõtluse suurele potentsiaalile selles piirkonnas. Jätkuprojekt aastatel 2022-2025 keskendub Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonna toetamisele. Selles raames antakse toetust äri- ja startupinkubaatoritele ning püütakse suurendada kogukonna teadlikkust ning edendada startup-mõttelaadi ja oskusi. Eesmärgiks on luua vähemalt 40 uut startuppi Ida-Virumaal ning soodustada koostööd loomemajanduse valdkonnaga.

Uuringu eesmärk oli koguda vajalik sisend Ida-Viru startup-ökosüsteemi hetkeolukorra ja kitsaskohtade osas, mida saaks kasutada tulevaste ökosüsteemi arendamise tegevuste planeerimiseks. Antud uuringu raames tehti põhjalik analüüs Ida-Virumaa startup-ökosüsteemi kohta, kaasates kolme sihtgruppi: Sihtgrupp 1 – Ida-Virumaa elanikud;  Sihtgrupp 2 – Ida-Virumaa startup tugiorganisatsioonid ja teenusepakkujad ning Ida-Virumaal registreeritud iduettevõtete asutajad; Sihtgrupp 3 – Ida-Virumaa startup tugiorganisatsioonide ja teenusepakkujate poolt korraldatud üritustel ja programmides osalejad.

Keskenduti kohalike elanike teadlikkusele, tugiorganisatsioonide rollile ning startuppide vaadetele piirkondlikule ökosüsteemile. Uuringu metoodikas kasutati küsitlusi Ida-Virumaa elanike ja startup tugiorganisatsioonide ja teenusepakkujate poolt korraldatud üritustel ja programmides osalejate seas. Lisaks viidi läbi dokumendianalüüs ning 2 fookusrühma intervjuud ja 11 personaalintervjuud Ida-Virumaa startup tugiorganisatsioonide ja teenusepakkujatega ning startuppide esindajatega.

Uuringu raportiga saab lähemalt tutvuda SIIN

Sihtgruppide 1 ja 3 sotsiaaldemograafiline taust ning ettevõtluskogemus

Sihtgruppide sotsiaaldemograafiline taust erineb oluliselt vanuse, soo, koduse keele, haridustaseme ja ettevõtluskogemuse poolest. Sihtgrupp 3  koosneb peamiselt nooremast vanuserühmast, eriti kuni 30-aastastest. Sihtgrupp 1-te esindab aga erinevaid vanuserühmi, hõlmates rohkem vanemaid inimesi. Ettevõtluskogemuse poolest on Sihtgrupp 3-s suurem osakaal aktiivselt tegutsevaid ettevõtjaid võrreldes Sihtgrupiga 1. Lisaks on Sihtgrupp 3-s rohkem inimesi, kes on varem olnud startupi omanikeringis või kaaluvad startupi asutamist. Kohalike elanike seas on vähem huvi startuppides töötamise ja asutamise ning investeerimise osas võrreldes üritustel osalejatega, kes hindavad rohkem väljakutseid ja õppimisvõimalusi. Samuti eelistavad kohalikud elanikud stabiilsemat töökeskkonda ning väldivad riske, samas kui üritustel osalenud inimesed näitavad suuremat aktiivsust startupidega seotud tegevustes. Sihtgruppide erinevused peegeldavad erinevaid suhtumisi riskidesse ja stabiilsusse ning näitavad erinevaid karjäärivõimalusi startuppide ökosüsteemis.

Teadlikkus iduettevõtlusest

Kohalike elanike teadlikkus iduettevõtlusest on küsitluse tulemustest lähtuvalt suhteliselt hea. Enamik vastanutest (70%) teab, mis on startup, kuid 30% vastajatest ei tunne mõistet. Vanuse, soo, haridustaseme või varasema ettevõtluskogemuse osas ei esine olulisi erinevusi teadlikkuses. Enamik kohalikest elanikest ei ole mõelnud startupis töötamisele (74,3%), kuid üritustel osalenute hulgas on see protsent madalam (63,6%). Huvi puudumise peamisteks põhjusteks on stabiilsema töökeskkonna eelistamine, riskide vältimine ning mõnele puudub huvi vastavas valdkonnas. Investeerimise osas on sihtgruppide vahel märgatav erinevus. Üritustel osalenud inimesed näitavad suuremat aktiivsust, väljendades soovi toetada innovaatilisi ideid ja nähes potentsiaali suureks kasumiks startupi edu korral. Kohalikud elanikud eelistavad traditsioonilisemaid investeerimisvõimalusi ja väldivad riske.

Iduettevõtluse mõju majandusele ja innovatsioonile

Uuringu kohaselt peavad kohalikud elanikud, teenusepakkujad ja tugiorganisatsioonide esindajad oluliseks startuppide mõju Ida-Virumaa majanduslikku arengusse.

Startuppide esindajad leidsid, et regiooni mõistes on mõju väiksem, kui tegevus ei toimu füüsiliselt Ida-Virumaal. Samas pakuvad startupid piirkonna arengule olulist lisaväärtust mitmel viisil, sealhulgas töökohtade loomine, uute talentide kaasamine ning piirkonna atraktiivsuse suurendamine. Kuigi mõned vastajad on skeptilised startuppide mõju suhtes, on startuppide positiivne mõju eriti märgatav üritusel osalenud isikute hulgas. Innovatsiooni soodustamine ja ettevõtlusmõtlemise arendamine on olulised märksõnad startuppide panuse kohta piirkonna arengusse.

Startuppide mastaapsemat majanduslikku mõju nähti väiksemana juhul, kui tegu on alles algusjärgus startupiga. Innovatsiooni soodustamise kontekstis toodi välja startuppide paindlikkus ja võimalus uusi lahendusi rakendada, mis on oluline nii ettevõtluse arendamiseks kui ka keskkonna ja ühiskonna jaoks.

Talentide kättesaadavus ja kaasamine on oluline väljakutse Ida-Virumaal, kuid startuppide esindajad usuvad, et sobivaid talente võib leida igalt poolt, mitte ainult kohapealt. Üldiselt on spetsialistide leidmine olnud keeruline, eriti valdkondades, kus on vaja uuenduslikku mõtteviisi. Startupid näevad võimalust leida spetsialiste Ida-Virumaalt teatud valdkondades, kuid osad kahtlevad, kas leidub piisavalt inimesi, kel on huvi ja innovaatiline mõtlemine.  Teenusepakkujate ja tugiorganisatsioonide esindajad tõid välja, et haridustehnoloogia arendamine on oluline, et luua uusi võimalusi noortele ja toetada ettevõtlusmentaliteeti. Väljakutseks jääb seejuures motiveeriva keskkonna loomine, mis innustaks talente ja spetsialiste jääma või tulema Ida-Virumaale.

Teadlikkuse puudumine startuppide olemusest ja potentsiaalist on peamiseks takistuseks, eriti kohalike elanike seas. Paljud ei mõista täielikult, mis on startupid ja kuidas need erinevad traditsioonilisest ettevõtlusest. Lisaks on väljakutseks kvalifitseeritud tööjõu leidmine ning investeeringute ja investorite võrgustike loomine, mida mõjutavad füüsiline asukoht ja keelebarjäär. Startuppide loomine võib olla takistatud väljakutsete tõttu, mis on seotud startuppide olemuse, loogika ja terminoloogiaga. Vananev elanikkond võib tekitada küsimusi seoses vanemate inimeste valmisolekuga panustada startupide loomisse. Lisaks peetakse väljakutseks kohaliku kogukonna üldist vähest huvi startup-valdkonna vastu ning teadmiste puudumist ettevõtlusest ja finantsküsimustest.

Teenusepakkujad, tugiorganisatsioonide esindajad ja startuppide esindajad rõhutavad koostöö olulisust. Tuuakse välja õiglase üleminekufondi raames tehtav koostöö, mis aitab kaasa startuppide arendamisele, ühendades need traditsiooniliste tööstusharudega. Startuppide esindajad rõhutavad rahvusvaheliste startuppidega koostöö olulisust, mis aitab neil jõuda välismaistele turgudele.

Koostööd tehakse ka teiste Eesti piirkondadega, näiteks Harjumaal asuvate startuppidega ning samuti ka Eesti ja välisriikide ülikoolidega. Koostöö eeliseks peetakse teadmiste ja kogemuste jagamist ning rahvusvaheline koostöö võib aidata kaasa talentide meelitamisele ja võrgustiku laienemisele üle maailma. Samuti võib see viia investeerimisvõimaluste loomiseni, näiteks tehaste rajamise kaudu, mis võivad meelitada piirkonda teisi ettevõtteid. Koostööga kaasnevad väljakutsed hõlmavad huvide konflikte ja konkurentsi teiste start-uppidega ning välisinvesteeringute mõjutamist geograafilise läheduse tõttu Venemaale. Keerukus võib tuleneda ka keelebarjäärist rahvusvahelises koostöös ning vajadusest selgitada osapoolte huve, et vältida ebakõlasid.

Teenuste kättesaadavus ja kvaliteet

Küsitluse järgi peab enamik vastanutest Ida-Virumaal pakutavate startup-teenuste kättesaadavust pigem heaks, samas kui teenuste kvaliteeti ja loodud väärtust hindasid osalejad madalamalt.

Programmide ja sündmuste mõjuks peetakse meeskondade motiveerimist, kontaktide loomist ja koostööpartnerite leidmist. Tänu nendele üritustele on teadlikkus startuppide olulisusest suurenenud, kuid edasijõudnud startuppide huvi programmide vastu on vähenenud, kuna neile ei pakuta piisavalt väärtuslikke üritusi. Lisaks on startuppide esindajate osalemine üritustel keeruline hõivatud graafiku ja lühikese etteteatamisaja tõttu.

Ida-Viru piirkonnas esineb mitmeid olulisi puudujääke teenuste ja ressursside osas. Üks suurimaid probleeme on üldise ettevõtlusalase teadlikkuse ja hariduse puudumine. Osalejad väljendasid vajadust rohkemate haridusürituste järele, mis arendaksid huvisid ja oskusi ning toetaksid vaimset tervist. Lisaks väljendati vajadust rohkemate toetuste, koolituste ja võrgustike järele, et muuta ettevõtted rohelisemaks ja vähendada keskkonnamõju.

Alustavatel ettevõtetel puuduvad head tingimused ja teenused ning piiratud on koostöövõimalused. Samuti rõhutati vajadust parema koostöö järele kohalike omavalitsustega ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja piirkonna majandusliku ning sotsiaalse arengu toetamiseks. Raske on ka ligipääs õppematerjalidele ja teenustele seoses raamatupidamise, juriidika ning ettevõtlusega, mis on olulised startuppidele. Keelebarjäär on takistuseks startuppidele, eriti seoses inglise keele oskusega.

Üritusel osalenud inimesed ja kohalikud elanikud Ida-Virumaal leiavad, et pakutavad haridus- ja koolitusvõimalused startup-ettevõtluse ning ettevõtlusoskuste omandamiseks on enamasti ebapiisavad. Erilist muret väljendab sihtgrupp 3, kellel on suurem seotus startup-ettevõtlusega. Puudu on struktureeritud programmid, mis algusest peale toetaksid ettevõtjaid, ning praktilise õppe osas jääb sageli loengute ja seminaride juures puudu. Lisaks tuntakse muret keeleprobleemide pärast ning soovitakse rohkem haridus- ja koolitusvõimalusi vene ja inglise keeles. Tähelepanu juhitakse ka vajadusele integreerida ettevõtlus haridussüsteemi varakult ning luua rohkem mentorlusprogramme ja ideekonkursse.

Vajalike teenuste ja valdkondade identifitseerimine

Startup-ökosüsteemi parendamiseks Ida-Virumaal on välja toodud mitmeid olulisi valdkondi. Teenusepakkujad ja tugiorganisatsioonide esindajad rõhutavad vajadust tihedama koostöö järele suurte tööstusettevõtetega, et luua rohkem koostöövõimalusi ja ära kasutada piirkonna seni kasutamata potentsiaali. Selle keskmes on tagada startuppidele vajalik tugi ja ressursid vastavalt nende ambitsioonidele. Oluline on motiveerida noori, kes osalevad erinevates programmides, et tagada nende tahe jääda Ida-Virumaale ning asutada startuppe.

Startuppide esindajad rõhutavad vajadust parema reklaami ja suurema kommunikatsiooni järele programmide ja ürituste osas. See suurendaks teadlikkust ja looks tugevama ühtse kogukonna, kus startuppide esindajad tunneksid end osana ökosüsteemist. Lisaks esitati ettepanek luua Ida-Virumaale tehnoloogiline ülikool või keskus, mis keskenduks teadusele, materjaliarendusele ja energiateadustele. Selline keskus aitaks tuua piirkonda rohkem spetsialiste ning pakuks noortele kohapealseid õppimis- ja rakendamisvõimalusi. Edasijõudnud startuppidele on vaja rohkem tuge, eriti rahvusvahelisele turule laienemisel. Samuti on oluline suurendada teadlikkust EASi võimalustest ja toetustest.

Sihtgrupp 1 ja 3 vastuste põhjal võib väita, et Ida-Virumaal prioriteetselt arendatavaks valdkonnaks peetakse potentsiaalseks infotehnoloogiat (IT). Sellele järgneb rohetehnoloogia. Kuigi roheenergia on oluline suund ning startuppide esindajad näevad selles suurt potentsiaali eriti Ida-Virumaa taustast lähtuvalt, rõhutati ka mitmekesisuse tähtsust ettevõtluses, et toetada erinevate valdkondade arengut. Teenusepakkujate ja tugiorganisatsioonide osalejate hinnangul aitab mitmekesisus ettevõtluses toetada erinevate valdkondade arengut ja võib välja tuua uusi ideid ja lahendusi.

Peamised rahastusallikad, mida tugiorganisatsioonide esindajad ja startupid kasutavad, hõlmavad Startup Estonia, Haridusministeeriumi ning teisi riiklikke ja rahvusvahelisi toetusprogramme. Siiski on rahastuse taotlemine keeruline protsess, eriti haridusvaldkonnas, ning see nõuab põhjalikku dokumentatsiooni ja aruandlust ning võib võtta kaua aega. Rõhutati oluliste partnerite ja võrgustike tähtsust rahastuse hankimisel ning leiti, et rahastusvõimalused on mitmekesised, hõlmates nii riiklikke, rahvusvahelisi kui ka erasektori allikaid.

Siiski soovitakse rahastamistingimuste lihtsustamist, väiksemate omafinantseeringute protsenti ning paremat teavet rahastusvõimaluste kohta. Sihtgruppide hinnangul on oluline suunata riiklik rahastus ökosüsteemi arendamisse vastavalt piirkondlikele vajadustele, eriti haridusse ja infrastruktuuri. Sihtgrupid näevad potentsiaali Ida-Virumaal rahastuse saamiseks, kuid see nõuab tihedat koostööd erinevate organisatsioonide ja võrgustikega ning põhjalikku ettevalmistust.

Soovitused

Ida-Virumaal iduettevõtluse ökosüsteemi arendamiseks esitatud soovitused hõlmavad mitmeid olulisi valdkondi.

Inimeste teadlikkuse ja huvi suurendamine iduettevõtluse vastu on väga oluline. Selleks on vajalik korraldada asjakohaseid üritusi, koolitusprogramme ja mentorlusvõimalusi ning arendades platvorme huvitatud töötajatele ja noortele. Samuti on oluline suurendada noorte teadlikkust iduettevõtlusest ning inimeste teadlikkust EAS-i võimalustest. Lisaks on vajalik pakkuda kohalikele elanikele inglise keele õpet, et nad saaksid iduettevõtetes töötada.

Suurendada tuleks investeerimisvõimalusi iduettevõtluses, teavitades kohalikke elanikke investeerimisvõimalustest ja luues platvorme investorite ja iduettevõtjate kohtumiseks. Kaasata tuleks rohkem ka olemasolevaid iduettevõtteid Ida-Virumaal ning toetada edasijõudnud iduettevõtteid.

Soovitused hõlmavad ka keskkonna- ja infrastruktuuri arendamist, mis hõlmab investeerimist tehnoloogiakeskustesse ja inkubaatoritesse. Sellised investeeringud võimaldavad idufirmadel ligipääsu vajalikele ressurssidele ning soodustavad ettevõtete kasvu ja innovatsiooni.

Iduettevõtjad, kes soovivad EAS-ist toetust taotleda, vajavad nõustamist, et mõista selgelt toetuse saamisega kaasnevaid riske. Oluline on edendada koostööd ja partnerlusi nii kohalike kui ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis võimaldab jagada teadmisi, ressursse ja parimaid tavasid. Lisaks soovitatakse suunata fookus kõrgtehnoloogilistele tööstusharudele, nagu IKT, tervisetehnoloogiad, rohetehnoloogiad jne.

Uuringu raportiga saab lähemalt tutvuda SIIN
Uuringu “Ida-Viru iduettevõtluse ökosüsteem tagasi- ja edasivaates“ viis läbi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tellimisel LevelLab OÜ.