SEP 13, 2023<\/p>\n
EASi ja KredExi \u00fchendasutuse tellimusel koost\u00f6\u00f6s erivaldkondade ekspertidega \u00a0valminud uuring toob v\u00e4lja kuus s\u00fcvatehnoloogia valdkonda, kus Eestil on suurim potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises.<\/strong><\/p>\n EASi ja KredExi <\/a>rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas<\/a> <\/b>selgitas, et uuringu \u201cS\u00fcvatehnoloogiate alternatiivsed arengutrajektoorid ja nende t\u00e4hendus Eestile\u201d <\/b>l\u00e4biviimisel arvestati autorite poolt Eesti jaoks suurima perspektiiviga s\u00fcvatehnoloogiate valikul arendamise, tootmise ja kommertsialiseerimise potentsiaaliga ning tehnoloogia laiema sotsiaalse m\u00f5juga.<\/p>\n \u201cSuurim s\u00fcvatehnoloogiatega seotud potentsiaal on Eesti jaoks leitud olevat enamasti teadus- ja arendustegevuses, kuid olulised eeldused on olemas ka tootmises, kus suurim potentsiaal peitub vesiniku kasutuselev\u00f5tus ja biorafineerimises,\u201d \u00fctles Raukas.<\/p><\/blockquote>\n Uuringu autorid toovad v\u00e4lja, et Eesti v\u00f5imalusi piirab \u00fclisuurte investeeringute vajadus ning Eesti siseturu v\u00e4iksus. N\u00f5rkuseks on ka puuduj\u00e4\u00e4gid koost\u00f6\u00f6s teadlaste ja ettev\u00f5tjate vahel, teadustegevuse alarahastus ja ettev\u00f5tete v\u00e4ikesed investeeringud ning kvalifitseeritud t\u00f6\u00f6j\u00f5u puudus. Samas tuuakse uuringus v\u00e4lja, et Eesti riigile looks v\u00e4\u00e4rtust senisest ulatuslikum patenteerimise kasutamine, mis on senini tugevalt alarakendatud ning mille kompetentsid on liikunud \u00fclikoolidest teadusparkidesse ning teadus- ja arendustegevuse tugistruktuuridesse.<\/p>\n \u201cOleme maailmas tuntud edukate iduettev\u00f5tete kasvulavana ning ka uute tehnoloogiate v\u00e4ljat\u00f6\u00f6taja ja kasutusele v\u00f5tjana. See on tugev alus s\u00fcvatehnoloogiatel p\u00f5hineva ettev\u00f5tluse arendamiseks, kuid peame \u00fcletama ka s\u00fcvatehnoloogiate kiiremat arengut pidurdavaid kitsaskohti. Valminud uuring on k\u00f5ikidele osapooltele oluliseks sisendiks ja m\u00f5tteaineks,\u201d t\u00f5i Mikheim v\u00e4lja.<\/p><\/blockquote>\n Uuringus r\u00f5hutatakse, et s\u00fcvatehnoloogiatel on v\u00f5tmeroll majandusele ja \u00fchiskonnale oluliste probleemide lahendamisel, kuid uute tehnoloogiate m\u00f5ju on positiivne vaid siis, kui seda otseselt adresseerida.<\/p>\n \u201cN\u00e4iteks v\u00e4hendab tehisintellekti kasutamine keskkonnam\u00f5ju vaid juhul, kui ta on suunatud energiaefektiivsuse suurenemisele. Vastasel juhul suurendab arvutusv\u00f5imsuse t\u00f5usuga kaasnev energiakulu \u00fchiskonna jalaj\u00e4lge. Samuti toob tehisintellekti areng kaasa t\u00f6\u00f6turu \u00fcmberjaotuse ja madalama n\u00f5utud kvalifikatsiooniga t\u00f6\u00f6kohtade vajaduse senisest veelgi kiirema v\u00e4henemise, millega kaasneb omakorda sissetulekute ebav\u00f5rdsuse suurenemine,\u201d s\u00f5nas uuringu juhtivekspert Kaupo Koppel<\/a> Civitta Eestist.<\/b><\/p><\/blockquote>\n Uuringu \u201cS\u00fcvatehnoloogiate alternatiivsed arengutrajektoorid ja nende t\u00e4hendus Eestile\u201d anal\u00fc\u00fcsi tegi EASi ja KredExi \u00fchendasutuse tellimusel Civitta Eesti AS. Aruande valmimisele aitasid kaasa Arenguseire Keskuse<\/a>, Tallinna \u00dclikooli <\/a>ning TalTechi<\/a> teadlased ja eksperdid.<\/b><\/p>\n Uuringu l\u00f5ppraportit saab lugeda ja alla laadida siit:<\/b>
\nEesti jaoks perspektiivikaimad s\u00fcvatehnoloogiad v\u00f5i nende kombinatsioonid on uuringu andmetel tehisintellekt ja masin\u00f5pe, sards\u00fcsteemid ja kiibitehnoloogiad, vesiniktehnoloogia, liha alternatiivne tootmine, biorafineerimine ja rakut\u00fcvede arendamine.
\n<\/b><\/p>\n
\nStartup Estonia<\/a> s\u00fcvatehnoloogia valdkonna juht Vaido Mikheim<\/a><\/b> r\u00f5hutas, et s\u00fcvatehnoloogiates n\u00e4hakse tuleviku majanduskasvu mootorit ning olemasoleva potentsiaali maksimaalne rakendamine on Eestile kriitilise t\u00e4hendusega.<\/p>\n
\nS\u00fcvatehnoloogiate arengutrajektoorid ja nende t\u00e4hendus Eestile_l\u00f5ppraport_juuli2023.pdf<\/a><\/p>\n