London EdTech Week: kuidas tehnoloogia mõjutab globaalset haridusruumi

Üks teema, milles kõik maailma haridusedendajad paistavad olevat ühel nõul, on see, et terve elu lineaarselt kulgeva karjääri asemel ootab meid pikaajaline tööelu pideva ümberõppega. Peame õppima pidevalt kohanema uute olukordadega ja suutma ette prognoosida, mida tulevik meilt ootab. Inimesed teevad karjääriplaanide asemel enda arenguplaane ning üha olulisemateks väärtusteks peetakse pehmeid oskusi.

Kuigi veel mõne aja eest rõhuti eelkõige loodusteadustes teooriatele, et konkurents ja või(s)tlemine on normaalne eluviis, on nüüd üha enam jõutud arusaamale, et inimestele on palju loomuomasem viis elus edasi jõuda, tehes omavahel koostööd. Üha suurem osa õppimisest rõhutab koostööd, loodud on suuresti koostöömudelil põhinevaid koole (nt 21st Century Schools). Samas tekitavad mitmed minevikujäänukid siin vastuolu: kui õpilased kontrolltöös/eksamitel koostööd teevad, nimetatakse seda spikerdamiseks ning selle eest saab karistada.

Standardiseeritud haridusest liigutakse aga üha enam personaalse haridusmudeli poole. Õppimisest on saanud elukestev harjumus ning liiga piirav on seda vaadelda ainult koolikontekstis. Möödunud sajandi koolisüsteemid jäävad tänases globaalses külas ajale jalgu, kuna need ei olnud algselt mõeldud skaleeruma ja uuenema. Tuntakse, et ollakse süsteemi lõksus ja see omakorda limiteerib õpilaste võimeid. Haridussüsteemi suurim väljakutse on senise rutiini ja sissejuurdunud tegevuste muutmine, et “nii nagu me kogu aeg teinud oleme” asenduks arusaamaga, et maailm/ühiskond ja seal elavad inimesed on muutunud, mistõttu peame muutma ka oma õppe- ja õpetamismeetodeid.

Teel konverentsile läbi London Barbican Center-i. Fotol Marge Maidla, Ede Schank Tamkivi, Teibi Torm ja Mirell Merirand. Foto autor: Inga Kõue

Uudsed EdTech lahendused

Muutuva hariduse väljakutseid soovivad ja püüavad lahendada mitmed tehnoloogiaettevõtted üle maailma. Rahvusvahelises kõnepruugis tuntakse neid kui EdTech startuppe ehk haridustehnoloogia iduettevõtteid. Nende pakutavate lahenduste eesmärgiks on tehnoloogia abil tuua iga õppijani interaktiivne kvaliteetne sisu või õppimis- ja õpetamisprotsesse lihtsustada.

EdTech valdkonna ettevõtted pakuvad rakendusi igas vanuses inimestele alates koolieelikutele suunatud hiina keele õppimise lahendustest kuni dementsetele vanuritele mõeldud muusikarakendusteni. Sellised hariduslikud rakendused võimaldavad kaasata korraga üht või miljoneid inimesi: näiteks õppida üksi avalikuks esinemiseks või liituda online grupiga inglise keele õppimiseks, õppida operatsioonisimulaatoril koos teiste meditsiinitudengitega või jälgida reaalajas kogu riigi õpilaste edasijõudmist koolis.

Tehnoloogia kiire areng on seega teinud EdTech lahendustest õppimise igapäevase osa. Uuemad lahendused, millest omakorda on kiirelt saamas iseenesest mõistetavad abivahendid õppimisel, on chat-based education (kiire tagasisidega vestlusformaat, tuntuim näide nt Facebook Messenger), global virtual classroom (üleilmsed virtuaalsed klassiruumid), skills identification and mapping (oskuste tuvastamine ja kaardistamine), voice-activated solutions (hääletuvastuse rakendused, nt Amazon Alexa, Apple Siri, Google Voice), artificial intelligence (rahvusvahelise lühendina tuntud kui AI ehk tehisintellekti kasutavad rakendused personaliseeritud õppe tagamiseks) ja hologrammlektorid. Viimast näidet sai haridusnädalal toimunud konverentsil ka ise kogeda, kui hologramm tehnoloogia kasutamise arutelus osalenud kolmest inimesest üks osales reaalajas hologrammkujutisena ning ta oli publikule isegi paremini nähtav ja kuuldav kui samas ruumis füüsiliselt kohal viibinud esinejad.

Paneeldiskussioon "Reimagine the Future of EdTech". Panelist Lee Newman osales online hologrammkujutisena. Foto autor: Ede Schank Tamkivi

Võib tunduda, et EdTech valdkonnas on küll palju teenusepakkujaid, kuid nende ees seisavad rasked väljakutsed leida sel pidevate muutuste ajastul omale õige turunišš ja tarbija. Kuna juba 80% inimestest võtab oma nutitelefoni kaasa ka tualettruumi, st seadmed on meiega kaasas kõikjal, on digitaalse õppimise ajastul üha olulisem luua kvaliteetsisu, ütles oma ettekandes So-Young Kang, ettevõttest Gnowbe.

Tehisintellekt toob personaliseeritud hariduse?

Me elame hetkes, kus tehisintellekt möödub kiires tempos inimteadmistest: arvutite veamäär pildituvastuses on hetkel 4,9% vs inimestel 5,1%; kõnetuvastuses inimesed veel napilt edestavad arvuteid 5,5% / 5,6% veamääraga (Lin Zhou, The New School).

Hetkel on maailmas juba sadu haridustooteid, kuhu on integreeritud tehisintellekti (AI) elemente, blufi kõrval on ka palju juba tõestatult kasulikke lahendusi. Näiteks Hispaanias Madriidi lähistel asuv IE University kasutab AI-lahendust, mis jälgib tudengite osalusaktiivsust loengutes.

Üks huvitavaid uusi tegijaid selles vallas on 2016. aastal toona kõigest 19. aastase Joel Hellermarki poolt loodud Sana Labs, mis pakub meetrika- ja tagasisidestamisliidest õppeplatvormidele. Hellermarki ja tema kolleegide loodud algoritm aitab täita õppimisprotsessis vahele jäänud lünki. Nt kui õpilane on suutnud matemaatikas omandada 5. klassis 70% materjalist, 6. klassis 60% ja 7. klassis 50%, siis hakkab algoritm pakkuma lahendamiseks neid ülesandeid, milles ta ei ole piisavalt tugev või kogenud. Uuringud on näidanud, et õpilased on kõige enam motiveeritud juurde õppima, kui neil on 70% tõenäosus saada õige vastus. Nende enda statistika järgi suutsid kasutajad Sana Labsi rakenduse abil lahendada senisest 44% rohkem ülesandeid, saavutada senisest 80% paremaid tulemusi ning 34% parema võimekuse ainesisu omandada.

Hellermarki sõnul on nende rakenduse masinõppe iva nähtuste lihtsustamises: inimesed kipuvad asju liialt optimeerima, sellal, kui arvutid võivad välja pakkuda hoopis eripäraseid lahendusi (nt kuidas arvuti loob kujutise toolist). Lisaks pakub Sana Labs reaalajas ülevaadet õpetajale, millised õpilased millises mahus oma ülesandeid täidavad ning millised on kursused, kus õpilased kipuvad ummikusse jooksma. Häältuvastuse tehnoloogia kasutamisel pakub Sana Labs omakorda võimalust saada õppimisele tagasisidet soovituste tasandil, kuhu keeleõppel paiguta õpitavale sõnale õige rõhk.

Globaalne küla, lokaalsed probleemid

EdTech lahenduste pakkumisel tuleb ettevõtjatel arvestada piirkondlikke erisustega. Näiteks Euroopa Liidu turg on keelte ja regulatsioonide paljususe tõttu väga killustunud, seetõttu on siin ka raskem leida rahastust. ELis on huvi pehmete oskuste, personaliseerimise ja sisuloome järgi, samas ollakse pelglikumad uue tehnoloogia osas, USA ja Hiina on avatumad. Aasias, kus ajalooliselt on pandud palju rõhku eksamiteks ettevalmistumisele, on selles valdkonnas palju pakkujaid. Näiteks 17zuoye on Hiina unicorn-ettevõte, mis pakub 7 miljonile kasutajale online-tuutoreid, kes aitavad õpilastel mängulises vormis kodutöid teha ja eksamiteks ette valmistuda. Hiina ettevõtete jaoks on aga Euroopa turg liialt väike, samas on siin palju talente ning raha toodete eest maksta.

UKs loodetakse haridustehnoloogia vallas uut arengut tänu tänavu valminud EdTech-strateegiale. Väga aktuaalne teema on pehmete oskuste arendamine, sh koostöö, esinemine, projektijuhtimine, empaatia, ajajuhtimine jne. Autojuhtide koolitus on väga suur turg, mis kasvab ülikiirelt. EdTech valdkonna üks suurimaid kiirendeid Emerge Education toetab startuppe, mis suudavad kiiresti innovatsiooni rakendada, optimeerivad pidevalt kulusid, kasvavad kiiresti ning mõtlevad globaalselt. Samadest põhimõtetest lähtub EdTechide toetusel ka Amazon.

Peamised väljakutsed ja vastuolud

EdTech ettevõtjate jaoks on suur väljakutse, kuidas jagada seni peamiselt 22. eluaastani tehtavad kulutused haridusele terve elutsükli peale. Ainuüksi aastatel 2018-2022 muutub 42% tööjõuturu ootustest (Joe Burgess, Flatiron School). Enam ei olegi niivõrd olulised spetsiifilised oskused, kuivõrd just üldised käitumismustrid, nn pehmed oskused (Lee Newman, IE University). Muutumise survet tunnevad vahest ehk kõige teravamalt ülikoolid, sest üliõpilaste vanus on muutunud, õppijaid on järjest enam ja haridus on kallis. Otsitakse strateegilisi algatusi, mis muudavad kõrgharidust. Õppija peab õppimise valikuid tegema mitu korda, ühel otsusel ei ole enam nii suurt kaalu.

Ülikooli ja töömaailma ootused haridusele on lahus, sest ettevõtted ei leia vajalike oskustega inimesi. Luuakse lahendusi üliõpilastele, et nad saaks oma oskusi kirjeldada ja värbajatele nähtavaks teha, et tõsta lõpetajate võimalust tööle saada. Avalike tööpakkumiste järgi saavad üliõpilased hinnata kui valmis on nad tööle kandideerimisteks ja kohandada oma ülikoolikogemust. Või luuakse rakendusi, mis aitavad ülikooli lõpetada, nt õppida STEM-ained videote kaudu, et mitte ülikoolist välja langeda. Samuti on ettevõtted ise hakanud järjest enam looma väikeseid koolituskeskusi enda vajadustele vastavaks ümber- ja täiendusõppeks.

Muutuste ja uute lahenduste välja toomisel jäi Londoni haridusnädalal mitmest ettekandest kõrva kriipima väide, et tööandjaid ei huvita enam koolides saavutatud kraadid; ometi kõik esinejad ise rõhutasid enda kraade ja lõpetatud ülikoole. Näiteks üks ettekandja tegi nalja teemal, et nad tavatsesid sõbraga erinevate koolide tutvustusi kuulates omavahel kihla vedada, kaua läheb aega, et ettekandja jõuab müügilauseni: “Meie oleme ….-Harvard”. Endal kulus tal napilt viis minutit veel, et jõuda ühest Balil Green Schoolis käinud aktivistist rääkides uhke tõdemuseni, et too õpib nüüd mainekas Cornelli ülikoolis. Palju räägiti mõju mõõtmisest, ja sellest, et tegutseda tuleb tõenduspõhiselt. Ometi nenditi ka, et kui miski töötab ühes keskkonnas, siis ei pruugi ta töötada mujal (Katrina Stevens, Chan Zuckerberg Initiative).

Ei pea olema antropoloog, et mõista: kultuuriline ja ajalooline kontekst on oluline. Kultuuriruumi ja sealsete tööviiside arvestamine on kriitilise tähtsusega hariduspoliitika kujundamisel ning selles protsessis peaksid olema aktiivselt kaasatud kõik osapooled: õppijad, juhendajad, teadlased ja ettevõtjad.

Emerge Education VC töötuba Edspace inkubaatoris. Pildil Sari Hurme-Mehtälä (Kide Science asutaja), Marge Maidla, Inga Kõue ja Antti Korhonen (xEdu Accelerator asutaja). Foto autor: Ede Schank Tamkivi

Londoni EdTech Weekilt kuuldu ja nähtu kogusid kokku Ede Schank Tamkivi (Eesti 2.0 ja Hüppelaud), Teibi Torm (Tagasi Kooli ja Asendusõpetajate programm), Mirell Merirand (Hariduskiirendi ja Startup Alfa programm), Eva K. Ponomarjov (Superheroes), Marge Maidla (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik) ja Inga Kõue (Startup Estonia). Õppereisi toetas Startup Estonia, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Muljeid Londoni haridusnädalast saab kuulata ka Kuku Raadio 29. juunil toimunud saates “Neeme Raud. Siin” (alates saate 19. minutist), kus külalistena jagasid meeldejäänut Ede Schank Tamkivi ja Mirell Merirand.